Pärnu [antikvár]

iUT^mrmwmmmPörnut tuntakse eelköige kuurortlinnana. Soe merelaht löunatuultega, kuum valge rannalüv, parkide ja puiesteede rohkus ning vaikus annavad talle puhkelinna v5lu. Süa tullakse tuusikuga sonatooriumisse tervist parandomo, tullakse söbra v5i tuttava juurde puhkust veetma. Nii kasvab inimeste arv linnos suvel 10 000-20 000 vörra. Ja vaikusest saab paras sagimine rannas ja pargis ja linnalöhedases metsas ja restoranis ja kínos ja teatris ja . . . Selline on Parnu suvel, selline on ta külalisele.On ciernas ka teine Parnu tööstuslik Parnu. Linna 16 tööstusettevöttes valmistatakse linast riiet, ömblustooteid ja jalanöusid, mööblit ja suuski, telllseid, ehitusdetaile ja seadmeid toiduainete-tööstusele. Sindi 1. Detsembri nimelises Tekstiilivabrikus toodetakse palju erinevaid villaseid kangaid. Parnu tööstus areneb ja kasvab, oiles aluseks kogu linna kasvule.Viimaste aastate jooksul on rajatavasse tööstusrajooni kerkinud vöimsad tootmis-hooned. Linn on saanud uue hotelli ja sauna, koolimaja ja lastepöevakodu, moe-ateljee ja teeninduskeskuse, muuseumi ja lasketiiru. Rajamisei on uus elamurajoon Ranna", kuhu igal aastal püstitatakse 3-4 nelja-viiekorruselist elamut.Köimas on uue silla ehitustööd.Igal linnal on orna ajalugu. ürikute jörgi rajati Parnu 1251. aastal Sauga jöe öörde ja ta sai toomkapiitii asukohaks. Aastate möödudes ehitati teine Parnu - Uus-Pörnu. Ajapikku kasvasid linnad kokku.Tööstuse arenedes tekkis linnas töölis-klass, koos sellega ka töölis- ja revolutsiooniliikumine. Parnu töölised vötsid osa 1905. aasta ja 1917. aasta revolutsioonist, 1924. aasta detsembri relvastatud völjaastumisest ning sotsialistlikust revolutsioonist otsustaval 1940. aastal, mii töörahvas vöttis vöimu enda kötte. Relvaga vőideldi saksa fasistide vastu ning 1944. aasta 23. septembril vabastati linn Saksa okupatsiooni alt.Nagu iga! linnal on ka Pörnul oma osa kultuuri ja hariduse arendamises. Möödunud sajandi keskpaiku hakkas J. V. Jannsen sün vöija andma esimest regulaarselt ilmunud eéstikeelset ajalehte. Pörnust on sirgunud L. Koidula, J. Vares-Barbarus, A. Jakobson, P. Keres. Aastoil 1699-1710 oli Pörnu ülikoolilinn.Linna minevikust, tönasest pöevast ja tulevikust on albumis juttu sönas ja pildis. Teda peab aga oma silmaga nögema oma silm on kuningas.E. HelemöePARNU MINEVIKUSTPörnu kui linn on enam kui 700-aastase minevikuga. Kuid Pörnu jöe kaldad ja jöesuu olid asustatud juba aastatuhandeid tagasi. Seda töendavad rohked arheoloogiüsed leiud, mida sailitatakse ja eksponeeritakse Pörnu muuseumis. Aastal 1967 avastati Sindi löhedal Pörnu jöe paremal kaldal Pulii mesoliitiiíne asulakoht. Radioaktüvse süsiniku meetodi abil tehti kindlaks, et leidude vanus on ümmarguselt 9500 aastat. Seega pörineb asulakoht VIII aastatuhondest e. m. a. ning on vanim seni teodaolev lelukoht Eesti terrltooriumil.Esimesed kirjalikud andmed Pörnu kui Unna kohta pörinevad XIII sajandi keskpalgast, s. o. ajast, kui vööramaised vallutajod olid maod Löönemere kallastel juba alia heitnud. Sobivol kauplemis- ja sadamakohal ning liikumisteede sölmpunktis püüdsid konda kinnitada nii ilmallkud kui ka vaímullkud vöimud. Sauga (Perona) jogi kujunes Saare-Lööne pliskopl ja Liivl ordu valduste pliriks. Saare-Lööne pliskopl Heinrichi ürik 1251. aastast kuulutas Peronos oleva kiriku piiskopkonna peakirikuks ja möaros Vana-Pörnu Unna toomkaplitli asukohoks. Porost seda kui leedulosed olid röövretke ojal 1263. aastal linna maho pöletonud, viis piiskop omo residentsi Haapsolusse. Linnoke Perona jöe ööres küll taostati, kuid see kujunes peamiselt pöllutööst elatuvote kodanike asupaigoks. Körvaltööna horrastati kösitööd, rannosöitu, hülgepüüki ja kalastamist. Kirik oli kindlustomota osula ainuke kivihoone. Ka hiljem ei jötnud söjad, tulekahjud ja muud hadad linno puutumatc. 1599. aastal likvideeris Poolo rilgivöim Vono-Pörnu kui iseselsvo linna ja keelos selle taastamise. XVII sajandi olgul kordás keeldu Rootsi valitsus. Keeld oli tingitud nooberlinno Uus-Pörnu huvidest.Pörnu (Embecke) jöe koldole rojotud ordulossist ja selle juurde kujunenud Uus-Pörnu linnost on esimesi teoteid aastast 1265. Pörnu orduloss koosnes neljast hoonetiivast, mis koondusid ümber nelinurkse sisehoovi. Pörnu jaiorduoja lopuni komtuuri, Poola ülemvóimu ojol aga asehalduri residentsiks, 1625. aastal kinkis Rootsi kunlngas Gustav Adolf linnuse iihes selle juurde kuuluvate laialdaste mao-aladega oma vaejuhile krohv Thurnile.Linn koos linnusego moodustas müürigo piirotud terviku. Ringmüüri kagunurga! osunud Punone torn on keskaegse Pdrnu linna kaltseehitiste ainus tdnapaevani scillinud oso.Nil pindalolt kui ka elanike arvult oli linn vaike. Peavaljakuks oil turuplats, mille ümber koondusid tahtsamad ühiskondiikud hooned. Palju oli ladusid, sest Hanso Llitu kuuluv Uus-Parnu kujunes tahtsoks valjoveosadamoks. Loialdastelt tagamaadelt toodi slla teraviljo, metsamaterjali (puit, kasetoht, laevatorv), vaha, hülgerasva jm. Párnu kaudu veeti laonde ka kuulsat Vigala lino. Sisseveoartiklid olid sool, heeringad, kalev jo villone rile, metallid, olu, vein, vürtsid, klaas, keraamiko jm.Parnu ajaloo esimesed sojondld olid küllaltki rahutud. Linn konnotas feodoalidevahelise v5itluse ning riikidevahellste kokkuporgete ja sodode all. Liivimoo osjodesse sekkusid peale ordu jo piiskopivoimu veel Taani, Poola, Rootsi ja üha tugevnev ning kosvov Vene riik. Suurimaid sodu oli Liivi sodo (1558-1583), mille koigus Sokso orduriik kokku vorises. Párnu linn kols korduvalt poolakote ja rootslaste vahel koest kátte. Vohepeol volmutsesid linnos nn. molsameestest róóviijóugud. 1575. aosto juulis vallutasid Párnu Vene voed, kuid 1582. aasta joanuoris soimitud Jam Zopolski rohulepingu pohjol laks kogu lounapoolne Eesti oso Poolole. Sodadego koasnesid toudid, nalg jo tulekahjud, XV-XVI sojondll havitasid need neljol korral linna peaoegu taielikult.1617. aastal algas Párnus Rootsi vóimu periood. Linn oli viletsas olukorras, sojod olid kaoso toonud üldise vaesumise. Kaubandus soikus. Elanike orv oli vahenenud. Paljusid purustatud hooneid ei suudetud niipea taastada.Linno majandus hakkas uuesti kosumo alies XVII sajandi lopul. Sellego koasnevad hüved ago