Tallinn [antikvár]

Oleme vaadanud lSpuni ühe linnapiltide raamatu.Pddid linnast ei ole linn, pddid linnast on pildid linnast. Linnapiltide raamat ei ole mitte linn ise, vaid raamat.Raamat ise.Oled monikord kellelgi külas, peremees voi perenaine on láinud kooki kohvi keetma j a hoiganud sulle ukselt üle 51a: vaata seni raamatuid! Votadki riiulilt voi laualt mone koite, vaatad j a lehitsed seda, loed siit-sealt - kui akki pudeneb selle vahelt (voib-olla mingi vaga asjaliku tekstiga lehekülgedevahelt) váljamoni várvilinesügisenepuuleht, moni hoolikalt prepareeritud iseáralik taira voi justkui k5ige harilikum kodumaine ois, moni kirjamark voi kompvekipaber endistest aegadest voi kaugetest kohtadest. Raamatule on antud hoida raárgid omaniku tunde- ja huvihetkedest, millesse - teise inimese ellu - oled nüüd ootamatult heitnud kaudpilgu.Linn selles raamatus, midapraegu kaes hoiame, on inimtühi ainult esimesel pilgul. Tegelikult on inimese katkematu kohalolek tunda igas ehituses, igas puus japarginurgas, mis on náha neil piltidel. Koik see on tekkinud inimese ja muu looduse koostoos.Kuid eriti on inimese kohalolek neis linnapiltides ilmne seelábi, et need on inimese - ühe inimese - tehtud pildid, tema jaádvustatud pilgud. Need on márgid selle inimese tunde- ja huvihetkedest ühes linnas -margid, mis on pandud hoiule selle raamatu vahele ja antud meile vaadata.Sajandeid tagasi alguse saanud Tallinn on vaga mitmesugune linn. Ja ka meie, inimesed, oleme mitmesugused.Pannes nüiid selle raamatu káest ja ta pildid endale meelde, láheb voib-olla moni meist sellesse linna, et mitmendat voi esimest korda heita sellele oma pilk ja jáádvustada see kes ornas albumis, kes mones harvas juhuslikus sahtlipohjafotos, kes lihtsalt oma tundemalus.Voib-olla puutume selles linnas kokku.Siis voib-olla ütleme teregi.Paul-Eerik Rummo