Tartu ülikooli aula [antikvár]

L Tartu klassifsistlikus linnapildis on üks köige populaarsemaid ehitusmales-tisi ülikooli peahoone. Selles kultuuritsentrumis asubki üliöpilaste ja öppe-jöudude pühamu — aula. Üliöpiíasmatrikli vöi erialadipíomi kátfesaannisega on tuhanded noored alustanud süt orna stuudiunniaastaid ja elu tais loomin-gulist pinget ning otsinguid inimühiskonna parama tuleviku, önne ja rahu nimel. Süt on vörsunud palju andekaid teadusemehi, kelle nimed on saanud tuntuks kogu maailmas ja toonud kustumatut kuulsust oma öppeasutusele. Tartu Ülikool on üks vanemaid körgemaid öppeasutusi Nöukogude Lü-dus, rikkad on ka ta teaduslikud ja kultuurHoolised traditsioonid. üükooli kolmesaja kolmekümne kuue aastase ajaloo valtel vaheldusid tegevusaastad (1632—1656, 1690—1710) algul pausidega. Alates 1802. aastast need kadusid. 19. sajandil oli Tartu Ülikool juba suureks teaduse ja hariduse keskuseks Venemaal. Enamik sün tegutsenud professoreid oüd töeiised teadusemehed, kes andsid silmapaistva panuse teadusliku möfte edasiviimisel ja pedagoo-gilises tegevuses. Esile tuleb tösta üükooM esimest rektorit, energilist füüsika-professorit G. F. Parrotit, kellel on eriti suuri teeneid ülikooli tööks vajalike tingimuste loomisel. Ülikooli hoonete ehitamisega tegeles spetsiaalne ehi-tuskomisjon, kuhu peale J. W. Krause (juhataja), Elsneri (abijuhataja), M. Styxi ja Hezeli kuulus ka G. F. Parrot. Ehitusküsimuste ja ruumide sisusfamisega tuli kokku puutuda teistelgi ülikooli professoritel. Ülikooli kasvandik, maailmakuulus astronoom F. G. W. Struve alustas oma tööd Tartu Táhetorni sisusfamisega. Süt kujunes valja astronoomide ja geodeetide kodumaine koolkond, kelle töö töusis körgele rahvusvahelisele tásemele. Kerkisid esile valjapaistvad talendid, nende rühmitused ja hiljem terved koolkonnad vága mitmetel teadusaladel. Said teoks mineraloogiaprofessor M. Engelhardti ekspeditsioonid Krimmi, Kaukaasiasse ja Uraali. Ekspedit-sioonist Altai magedesse vöttis osa botaanikaprofessor K. F. Ledebour. Ja kas ei tule Antarktika uurimise traditsioonide algeidki otsida Tartu Ülikoolist, kui meenutame F. Bellingshauseni, A. Middendorfi jt. osavöttu Antarktika avastamisest ja ümbermaailmareisidest. Tartu Ülikooli kasvandikeks on embrüoloog K. E. Baer ja bioloog-evolut-sionist K. J. Bander. Arsti+eaduse arengule aitasid kaasa professorid kirurg N. I. Pirogov, anatoomik F. E. Bidder. Vitamiinideöpetusele pani aluse N. I. Lunin, teadusiikku tööd alustas Tartus kuulus kirurg N. N. Burdenko.