Tartu - Üliopilaslinn [antikvár]

Tartu kaks tuntumat hoonet - ajalooline raekoda ja ülikooli peahoone - asuvad ligistikku, neid lahu-tab vaid sadakond meetrit. Seiline lähedus on ole-muslik Tartule - Nöukogude Liidu iihele köige vanemale (ülikool 1632. aastast) ja väiksemale (elanikke 1985.a. 110000) ülikoolilinnale. Tartu Riiklik Ülikool, Eesti Pöllumajanduse Akadeemia, mitmed teadusinstituudid, kliinikud, rohked koolid, muuseumid, raamatukogud ning „Vanemuise" teater muudavad Tartu (aegade jooksul tuntud ka Tarbatu, Jurjevi, Dorpati ja Derpti nime all) kultuurilinnaks, töstavad ta esile meie maa paljude teiste linnade hulgast. Tänapäeva Tartu on mitmepalgeline nöukogulik linn, millele on omane tööstuse, veonduse Ja ehitus-tegevuse hoogne areng. Linnal on tihedad sidemed ümbritseva pöllumajanduspiirkonnaga. Album püüab anda pögusa läbilöike Tartust 1980. aastate esimesel poolel. See oli Emajöelinna elus sündmusrikas viisaastak. 1980.a. tähistati Tartu esmamainimise 950. aastapäeva. Kaks aastat hiljem elas linn ülikooli 350 a. juubeli tähe aU. Just siis sai eriti tuntavaks, et Tartu on olnud ja on öppiva noor-800 linn, kus iga kümnes elanik on üliöpilane. Elu-röömus üliöpilaspere annab meie auväärsele vanale linnale ilme, kujundab erksa elurütmi, vormib kul-tuurilist palet. Seepärast valisimegi albumi peal-kirjaks „Üliöpilaslinn Tartu". Jl^Ba caMbix HSBecTHbix B Tapxy sflaniiH, a hmchho: paxyma, Hba HCTopHa HacHHTWBaex HecKOJitKO BCKOB, H rjiaBHoe snaHHe yHHBepcHTCTa - ctoht HenonajieKy Apyr ot flpyra; hx pa3He;iiHeT Bcero jiHmt HecKOJiBKO coxeH MexpoB. IIonoÖHoe cocejicxBO xapaKTcpHO gjiH Tapxy - oaHoro h3 caMbixMajieHbKHX (jKHxejieHB 1985 rojty-llOOOO), HO npH 3X0M cxapeämHx yHHBepcHxexcKHX ropoHOB CoBexcKoro Coioaa (yHHBepcHxex 3«eci> ocHOBan b 1632 rofly). TapiycKHH ^ocy^apcxBeHHbIH ynn-BepcHxeT, 3cxoHCKaa cejibCKOxosHHCXBeHHaa axa-HCMHa, HayHHO-HCCJIe^oBaTeJIbCKHe HHCxHxyxbi, KJIHHHKH, MHOXeCXBO mKOJI, MySeeB, ÖHÖJIHOXeK H xeaxp „BaHCMyHHe" - 6JIa^o>^apa Bcem hm Tapxy (npo3biBaBmHHca b pasHbie BpeMcna Tapöaxy, lOpbCBOM, flopnaxoM h flepnxoM) Bbiflejiaexca b coDpexHH roponoB Hamen PojjHHbi h Moacex 6e3 npeyBejiHHeHHH nasbrnaxbca KyjibxypHbiM ^eHxpoM. Tapxy Hamnx nneft - MHorojiHKHH ropojt Cxpanbi CoBcxoB, r^e öbicxpbiMH xeMnaMH pasBHBaioxca npoMbimjicHHOcxb, xpancnopx, cxpoHxejibcxBO. ropo« xecHO CBH3aH c OKpyxaiontHM cejibCKOxo-3HHCTBeHHbIM paHOHOM. Ham ajibßoM sanyMan KaK nonwxKa öerjio o6pH-coBaxb Tapxy I nojiOBHHbi 80-x r0j(0B. 3xo naxH-Jiexne b skhshh ropo^a na peKe SManbirn Heoöbi-HaíÍHO öoraxo coöbixHHMH. B 1980 rony ox-Menajiocb 950-jiexHe co BpeMeHH nepBoro ynoMHHaHHa Tapxy b nHCbMeHHOM HCxoHHHKe. Cnycxa «Ba rojta ropoA skhji nofl snaKOM 350-jiexHeH r0A0Bn;HHbi yHHBepCHxexa. HMeHHO b xy nopy c HeöbiBajiOH HCHOcxbK) oni)ar(ajiocb, hto Tapxy Sbiji H ecxb ropofl y^autHxca, ^^e KaxHbiít necaxbiA acHxejib - cxy^eHX, npejicxaBHxejib aKaAeMHHecKOH MOJioneJKH. XH3Hepaj(0CXH0e cxy«eHHecKoe njieMa oacHBJiaex nam cxapHHHbm h noHxeHHbiH ^opo^, ycKopaex nyjibc ero xhshh, onpenenaex ero Kyjib-xypHbiH OÖJIHK. IIoaxoMy Mbi H BbiöpajiH 3arjiaBHeM ajiböoMa,,Tapxy - ropoA cxyAeHHecKHH".