Eesti Rahvakalender V. [antikvár]

SAATEKSSügissuvi ja sügis on löikuse ning saakide salvesaa-mise aeg, mil peeti arvestust ka loomatoidu ning ületalve jáetavate kariloomade kohta. Üldpilk eesti rahvakalendr párimusele náitab, et see on olnud eluliselt tahtis pe riood. Juba kevadtalvel ja kevadel tehti otsustusi pöllu tööks sobivamate orientiiride valjaselgitamiseks, v5et ette maagilisi menetlusi pöllu ja karja tootlikkuse suu rendamiseks ning püüti ette arvata tulevasi saake. Ku saabus löikusaeg, hakati taas taotlema saakide járjepide vust edaspidiseks. See váljendus uudsetoidu (öunte, her neste jm.) esimese kasutuselevotu ja sügiskülvi aegade (lauritsapáev, rukkimaarjapáev, pártlipáev) reglementee-rimises, mitmesugustes rituaaisetes toimingutes ja paljus muus. Kevadel jüripáevaga alanud majanduspoolaasta lopetas mihklipaev, mille kombestik sisaldab nii loikus-püha kui aastajaotuse táhise jooni.Loikusaja táhtpaevade kompleksi iseloomustab tradit-sioonide suur sarnasus kogu Euroopa ulatuses ja kauge-malgi. Otsekontakte v5ib eestlastel rohkem táheldada látiaste ja soomlastega, seda juba maaviljeluse ning karjakasvatuse algaegadest. Oigupoolest tingis just maaviljeluse areng looduse sesoonsuse táhelepanelikuma jál-gimise, nihutades varasemaid kujutelmi aastajaotuse táhistest, pShjustades ka hingedeaja nihkumist looduse háabumise ajalt' ettepoole, löikusaja suunas.Eesti rahvakalendri V köitesse on paigutatud 1080 párimusteadet u. 5000 hulgast. Tekstid kollatsioneeris T. Tammo. Koostamisel olid kasutada arhiivimaterjalid laekumisajaga ktmi 1980. a. Hilistraditsiooni iseloomustab kalendritahtpaevade tundmine tööjárje tahise ning fenoloogilise orientiirina, kiiremini on málust taandunud nende rahvausundiline tahendus. Varem mihklipaevale koondunud loikuspidude komme^ elab kaasajal polluma-' Vrd. cJjpaaep III, Ik. 402442.^ Kirikukalendri oktoobrikuu teisele pühapáevale mááratud loikus-Püha selle rahvapárast táhistamist oluliselt mójustanud ei qjft.