Margapuuga moodetud maa [antikvár]

Margapuuga móódetud (Lüroeepi'line reisikiri) Ja ma nagin, et ei ole paremat polve, kui see, et inimene roomus on orna tegemise juures, sest see on tema osa; sest kes saadab temale naha, mis parast seda sünnib? Kog. 3, 22. Kükitan otse maailma serval suure kuuse ladvas. Mu sel ja taga kirendavad septembrikuiselt segametsad, all paistab póllulagendik monede hallide majakarpidega ja ees kubrutavad kuni silmapiirini rabamándide sina-kasrohelised ladvad nagu merelained. Mets ja mets. Lausa imestama paneb, kui palju on veel metsa sellel váikesel Eestimaalgi. Ja see pole siin Alutaguse, vaid alies Alutaguse piirimaa. Metsast imbub minusse tana isevárki nukrust ning ma püüan sellele seletust leida. Eile, kui ma seljakotiga ¦. i I m