Meri, Mehed, Laev ja Linnud [antikvár]

KATKIRAIUTUD KALJAS i 'J Erutava uudisena köneldi külas kaljase ehi-tamisest, aga kadedust ei äratanud see kelleski. Miks mitte, tehku Nasva Laas kaljas, tal on ju joudu, ja eks see ole siis kogu rannale uhkuseks ja auks. Siin ei ole mitme versta peal kellelgi kaljast, kuna Panga rannas on mitu uisku ja paaril mehel laevadki. Varsti toodi ka Pikaneemelt laialt tuntud paadimeister Nasvale ja kaljase ehitus algas. Ainult üks mees oli, kelle südamesse see sönum valusasti löi nagu terava västrikuga. Selle mehe nimi oli Laene Andres, külast väljas Neeme otsal oleva koha peremees. Kaljase ehitamise sönum kiusas teda alaliselt taga. «Kaljast ei ole Laasil sugugi va ja, vaid ta tahab just minule näidata, mis ta vöib,» ütles Andres enesele. «See juhtub ühel heal päeval, kus ta sulle näkku irvitab ja hüüab: sina ei vöi seda!» Ta katsus esmalt mone ees seda kaljase ehi-tamist alia tommata tühiseks ettevötteks, aga peagi sai ta aru: küla on Laasi poolt. Sest-saadik hoidis Andres körvale, vöimalikult mitte kellegagi seilest juttu tehes. Seilest on viisteistkümmend aastat tagasi,