Mida rahvamälestustest pidada [antikvár]

Saateks Käesolev kogumik on möeldud tähistama Jakob Hurda 150. sünniaastapäeva. Siia on koondatud J. Hurda rahvaluule-alased kirjutused: üleskutsed, teadaanded, uurimused. Mui-dugi ei hölma kogumik J. Hurda kogu folkloristikat. Kör-vale on jäänud nii väljaannete saatesönad kui ka saksa-ja venekeelsed artiklid. Pöhjusi on mitu. Saatesönad on nii-vörd seotud kontekstiga, et neid irrutada ei peetud vöimali-kuks (ehkki vastav kavatsus oli). Teiseks pole meil ikka veel J. Hurda bibliograafiat, miiles kajastuks ka kogu téma muukeelne looming. Kolmandaks pöhjuseks on tőik, et J. Hurda tähtsamatest kirjutistest on kolm (vöi kaks) ver-siooni: eestikeelne, saksakeelne, venekeelne. Tegu on just versioonidega, sest tekstid pole mitte tölgitud, vaid keele-päraselt mugandatud. Sealjuures pole alati selge, mida lugeda originaaliks. Mönikord nöuab see spetsiaalset uuri-mist. Kőrvale on jäetud ka ajakirjanduses ilmunud aruanded rahvaluule kogumisest ning nendega vahetult seotud üleskutsed (mis ilmuvad eraldi väljaandes). Ikkagi on see esimene allikapublikatsioon pärast 1939. a. ilmunud H. Kruusi väljaannet «Jakob Hurda köned ja avalikud kirjad». Kuid Hurda süva-uurimine teeb alles esimesi samme. Küllap jät-kub ka allikate publitseerimine, mis on ju paratamatu, kui tahame Hurda kohta öelda midagi tőest ja sealjuures uudset. Liiga kaua on Hurdastki köneldud ainult käibetödesid ja poolvalesid. On ilmne, et Hurda tegevuse laiahaardelisus eeldab tutvumiseks publikatsioonidegi rohkust, miks mitte opera omnia'i. Käesolev kogumik tutvustab J. Hurta kui folkloristi. Kir-jutised aastaist 1871 — 1906 näitavad téma vaadete kujune-mist kolmekümne viie aasta jooksul. Esimese kirjutise autor