Tallinna Juht [antikvár]

Nöukogude Eesti pealinn Tallinn tekkis kohalike eesti höimude ühiskondlik-majandusliku arengu tulemusena kui käsitöö- ja kau-banduskeskus juba XI sajandil. Tallinna kui linnaliku asula esile-kerkimist kergendas soodne mereäärne asend. Ta oli tähtsate maa- ja mereteede sölmpunkt. On väär balti-saksa ja monede eesti kodanlike ajaloolaste seisukoht, nagu oleksid Tallinna ja tei-sed Baltimaade linnad XIII sajandi algul asutanud välismaalt sissetunginud vallutajad.Arheoloogilised leiud, eriti 1950-ndate aastate algul Raekoja platsil tehtud kaevamistel saadud mater jal, kinnitavad veenvalt, et Tallinn oli ja jäi ka keskajal pöhiliselt eestlaste linnaks, vaa-tamata sellele, et sün valitses välismaise päritoluga kaupmees-konna ladvik.Kui meenutame Tallinna, töusevad kujutlusse müüritornide hall rivi, punaste viilkatuste rägastik ja kitsaste tänavate hämarus. Kangastub pölise Toompea körge järsak ja rahutu, laialt sinav meri. Meenub Tallinna ligemale tuhande-aastane ajalugu, mille jooksul on linn olnud eesti rahva poolt saksa feodaalide ja teiste vööramaiste vallutajate vastu peetud aastasadu kestnud kangelas-liku ja Visa vöitluse tunnistajaks. Siinseid väljakuid ja tänavaid on korduvalt niisutanud eesti tööliste veri, kes töusid üles oma röhujate vastu tsaarivöimu perioodil ja kodanlikus Eestis. Aastasadu kestnud ajalooratta pöörlemise tulemusena on Tallinnast saanud vabariigi suurim ja tähtsaim administratiiv-, tööstus-, kaubandus- ja kultuurikeskus, kus elab praegu üle 330 000 inimese.Sotsialistliku vabariigi pealinnana elab vana ajalooline Tallinn uut, täisverelist ja tööröömsat elu. Tänavu tähistab Nöukogude Eesti oma 25. aastapäeva.Selleks et saada paremini aru tänapäeva tallinlaste elust, tööst ja saavutustest nende 25 aasta jooksul, teeme koos Sinuga, hea matkaja meie kodumaalt vöi vöörsilt, retke Tallinna ajalukku. Loodetavasti see lühiülevaade avab Sulle ukse tallinlaste tänapäeva.3